Kuidas hoida ehituskulud kontrolli all?

Kuidas hoida ehituskulud kontrolli all?

  • By
  • On 8th April 2015

Eestis on saanud kirjutamata seaduseks, et ehituse kogumaksumus kipub ületama hankedokumentides ja lepingus sätestatud summa. Kuidas seda vältida?

Esmalt peab tähendama, et viga ei ole otseselt lepingutes, kuigi need on muutunud aasta-aastalt aina põhjalikumaks ja pikemaks, kohati isegi liiga mahukaks. Mõne suurema ehitusettevõtte leping näeb välja nagu panga finantseerimisleping ning selle mõte on kaitsta peaettevõtja huvisid allhanget tegevate firmade eest. Ega pikalt lahtikirjutatud lepingutel pole ju tegelikult häda midagi, aga mure on selles, et neis seisvaid punkte ei pruugita kõigile osapooltele ühtmoodi selgeks teha.

Ühesõnaga hoitakse sageli kokku vale asja pealt – mõtlemise ja koostöö pealt. Näiteks riigihangete puhul peaksid tellija, tema esindajad ning 3-4 parimat pakkumist teinud ehitajat üheskoos maha istuma ja arutama, et kas pakutud hankele saabunud soodsaima pakkumise (ehk võidupakkumise) eest saab ikka tellija seda, mida ta tegelikult soovib? Aga mida pakuvad teised? Küsimus ei ole enamasti sugugi mitte pahatahtlikkuses, vaid valesti arusaamises ning selles, et inimesed näevad asju erinevalt. Selliseks põhjalikuks üheskoos arutamiseks pole aga kellelgi mahti ja seda ei peeta millegipärast otstarbekaks. Kahjuks peegeldub see suhtumine igalt poolt vastu. Ja hiljem nurisetakse, et lõplik ehitusmaksumus kallineb, tähtajad pikenevad ning objekti kvaliteet jätab soovida.

Erasektor ja eraisikud on enamasti veidi ettenägelikumad ning sealt tulevad ka tunduvalt paremad projektid. Kui inimesed süveneksid lõpptulemustesse ning annaksid täpselt teada, mida nad soovivad oma raha eest saada, lahendataks kõik erimeelsused juba projekteerimisel ja lepingu sõlmimisel, mitte ehituse käigus. Ja nii ei tõuseks ka ehituse lõppmaksumus.

 

Vesiroos OÜ juht Riho Pihlapuu